Õppepäev
Korteriühistu juhtimise praktika
Õppepäeva programm koosneb teemadest, mis on korteriühistute igapäevategevuses põhjustanud kõige rohkem juriidilisi probleeme.
Kõikide teemade juures analüüsime aktuaalset kohtupraktikat.
Õppepäeva kavast moodustavad osalejate küsimused täpselt nii suure osa kui osalejatel on teemakohaseid küsimusi. Kui küsimus on esitatud registreerimislehel või hiljemalt kolm päeva enne õppepäeva toimumist, saab küsija arvestada lektori poolt põhjalikult ette valmistatud vastusega.
Räägime konkreetselt teemadel:
1. Võlgnikud korteriühistus
1.1. Millal valida võla väljanõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse avaldus, millal hagimenetlus?
1.2. Miks selgub kohtuvaidluses tihti, et korteriühistu kasuks tervet nõutavat summat välja ei mõistetagi?
1.3. Kuidas tagada, et menetluskulud (tasutud riigilõiv ja õigusabikulud) jääksid võlgniku kanda?
2. Mis on hagita menetlus ja miks seda on vaja teada?
Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 613 lõikest 1 lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
3. Parkimise korraldamine korteriühistus
3.1. Millal on vaja kõigi korteriomanike kokkulepet, millal piisab üldkoosoleku otsusest?
3.2. Kokkuleppe või otsuse eirajate korralekutsumise võimalused
3.3. Kohtupraktika
4. Korteriomandi sundvõõrandamise nõue
4.1. Üldkoosoleku otsus sundvõõrandamise otsustamiseks
4.2. Kohustatud isiku võimalus otsust vabatahtlikult täita ja korter võõrandada
4.3. Pöördumine hagiavaldusega kohtusse otsuse elluviimiseks – praktilised suunised
4.4. Ülevaade kohtupraktikast – millal sundvõõrandamise nõuded rahuldatakse, millal mitte
5. Korteriühistu liikmete otsused
5.1. Kvoorumi kontroll üldkoosolekul – tagatis koosoleku otsuste õiguskindluseks
5.2. Koosolekul osalejate lihthäälteenamusega vastuvõetavad otsused
5.3. Millal on vaja korteriühistu liikmete häälteenamust küsimuse otsustamiseks
5.4. Millal on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut küsimuse otsustamiseks
5.5. Laenu võtmiseks vajalikud nõushääled sõltuvalt laenu suurusest ja otstarbest
6. Võimalus võtta vastu otsuseid kirjalikult, koosolekut kokku kutsumata - suurepärane "tööriist" korteriühistu juhatusele, ent arukas on kirjaliku otsustamise reeglid omavahel kokku leppida.
7. Mis juhtub, kui korteriühistu põhikirjas reguleeritakse küsimust, mille reguleerimiseks ei anna seadus volitusnormi?
8. Osalejate küsimused ja arutelud (täiendame kava vastavalt laekuvatele küsimustele)
8.1. Millal aegub korteriühistu nõue korteriomaniku vastu?
8.2. Mida tähendab korteriühistu pandiõigus ja kuidas korteriühistu seda saab kasutada?
8.3. Millist informatsiooni ja millisel kujul (meili teel, koopiatena vms) on korteriühistu liikmel õigus juhatuselt saada?
8.4. Korterit müüb kohtutäitur. Millised on korteriühistu õigused ja võimalused oma võla kättesaamiseks sellelt korteriomanikult?
KOOLITUS TOIMUB Tartus aadressil Sõpruse pst 2 ja Tallinnas aadressil Peterburi tee 46.
Koolituspäevade korraldajateks on MTÜ Õiguskoolitus.
Järgmised koolitused toimuvad
3. detsembril 2019 Tartus kell 11-16 GRUPP KOMPLEKTEERITUD
10. detsembril 2019 Tallinnas kell 11-16 GRUPP KOMPLEKTEERITUD
Koolituspäevade korraldajaks on MTÜ Õiguskoolitus.
Lektor on majandusjurist, õigusteaduse magister Ülli Kastepõld.
Osalemistasu on 95 eurot.
Küsimused koolitusega seoses on oodatud e-posti teel aadressil oyoiguskool@gmail.com
REGISTREERUMISLEHE LEIATE SIIT:
Korteriühistu juhtimise praktika
Õppepäeva programm koosneb teemadest, mis on korteriühistute igapäevategevuses põhjustanud kõige rohkem juriidilisi probleeme.
Kõikide teemade juures analüüsime aktuaalset kohtupraktikat.
Õppepäeva kavast moodustavad osalejate küsimused täpselt nii suure osa kui osalejatel on teemakohaseid küsimusi. Kui küsimus on esitatud registreerimislehel või hiljemalt kolm päeva enne õppepäeva toimumist, saab küsija arvestada lektori poolt põhjalikult ette valmistatud vastusega.
Räägime konkreetselt teemadel:
1. Võlgnikud korteriühistus
1.1. Millal valida võla väljanõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse avaldus, millal hagimenetlus?
1.2. Miks selgub kohtuvaidluses tihti, et korteriühistu kasuks tervet nõutavat summat välja ei mõistetagi?
1.3. Kuidas tagada, et menetluskulud (tasutud riigilõiv ja õigusabikulud) jääksid võlgniku kanda?
2. Mis on hagita menetlus ja miks seda on vaja teada?
Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 613 lõikest 1 lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
3. Parkimise korraldamine korteriühistus
3.1. Millal on vaja kõigi korteriomanike kokkulepet, millal piisab üldkoosoleku otsusest?
3.2. Kokkuleppe või otsuse eirajate korralekutsumise võimalused
3.3. Kohtupraktika
4. Korteriomandi sundvõõrandamise nõue
4.1. Üldkoosoleku otsus sundvõõrandamise otsustamiseks
4.2. Kohustatud isiku võimalus otsust vabatahtlikult täita ja korter võõrandada
4.3. Pöördumine hagiavaldusega kohtusse otsuse elluviimiseks – praktilised suunised
4.4. Ülevaade kohtupraktikast – millal sundvõõrandamise nõuded rahuldatakse, millal mitte
5. Korteriühistu liikmete otsused
5.1. Kvoorumi kontroll üldkoosolekul – tagatis koosoleku otsuste õiguskindluseks
5.2. Koosolekul osalejate lihthäälteenamusega vastuvõetavad otsused
5.3. Millal on vaja korteriühistu liikmete häälteenamust küsimuse otsustamiseks
5.4. Millal on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut küsimuse otsustamiseks
5.5. Laenu võtmiseks vajalikud nõushääled sõltuvalt laenu suurusest ja otstarbest
6. Võimalus võtta vastu otsuseid kirjalikult, koosolekut kokku kutsumata - suurepärane "tööriist" korteriühistu juhatusele, ent arukas on kirjaliku otsustamise reeglid omavahel kokku leppida.
7. Mis juhtub, kui korteriühistu põhikirjas reguleeritakse küsimust, mille reguleerimiseks ei anna seadus volitusnormi?
8. Osalejate küsimused ja arutelud (täiendame kava vastavalt laekuvatele küsimustele)
8.1. Millal aegub korteriühistu nõue korteriomaniku vastu?
8.2. Mida tähendab korteriühistu pandiõigus ja kuidas korteriühistu seda saab kasutada?
8.3. Millist informatsiooni ja millisel kujul (meili teel, koopiatena vms) on korteriühistu liikmel õigus juhatuselt saada?
8.4. Korterit müüb kohtutäitur. Millised on korteriühistu õigused ja võimalused oma võla kättesaamiseks sellelt korteriomanikult?
KOOLITUS TOIMUB Tartus aadressil Sõpruse pst 2 ja Tallinnas aadressil Peterburi tee 46.
Koolituspäevade korraldajateks on MTÜ Õiguskoolitus.
Järgmised koolitused toimuvad
3. detsembril 2019 Tartus kell 11-16 GRUPP KOMPLEKTEERITUD
10. detsembril 2019 Tallinnas kell 11-16 GRUPP KOMPLEKTEERITUD
Koolituspäevade korraldajaks on MTÜ Õiguskoolitus.
Lektor on majandusjurist, õigusteaduse magister Ülli Kastepõld.
Osalemistasu on 95 eurot.
Küsimused koolitusega seoses on oodatud e-posti teel aadressil oyoiguskool@gmail.com
REGISTREERUMISLEHE LEIATE SIIT:
